Anna on seljakoti ja kammkarbiga Tallinnast Rooma teel olev palverändur, kes külastas oma rännakul kolmapäeval 26. novembril ka Pärnu-Jaagupit.

Tema blogi  on winterpilgrim.blogspot.com. Oleme sügavalt tänulikud, et tohtisime sellele palverändurile abiks olla, kes kõnnib mööda antiikseid teid, sedakorda mööda iidset Merevaiguteed…

Mõtted, mis Anna jutust kõlama jäid…

Anna meelest ei ole vaikiv palverändur, see kes ise endaga hakkama saab, õige palverändur… Anna  peab oma ülesandeks suhelda kohalike inimestega, et olla tõeliselt kontaktis. Rääkida rändamisest ja elust, tekitada usaldust inimeste vahel, ka erinevate kultuuride ja religioonide vahel, sest ta on rännanud ka idamaades ja Araabias.

Mida rohkem on palverändureid, seda rohkem tekib usaldust ja usaldus külvab rahu. Palverändur on rahusaadik.

Ta ei kanna kaasa midagi materiaalses mõttes väärtuslikku, et mitte olla kiusatuseks. Ta ei kasuta raha ega mobiiltelefoni… Usaldab end täielikult Jumala hooleks, kelle läbi on teel talle abiks palju häid inimesi.

Anna rõhutas, et maailmas on veel palju palverännuteid peale Jaakobitee Hispaanias. Ta oli nõus, et Camino on alustamiseks turvaline ja talle väga meeldis mõte meie Eesti jaakobiteedest erinevate Jaakobi kirikute vahel.

Meie Janega pakkusime Annale toitu ja peavarju aga me saime vastu mõõtmatult palju rohkem. Buen Camino, Anna!

PS! Oma eelmises elus oli Anna tuumainsener