16. mail 2015 toimus Haapsalus rahvusvaheline palverännukonverents „Maarjamaa 800. Rännakud ajas ja vaimus“. Palverännukultuur on uuesti elustumas, kuid selle sisu ja vorm on muutunud. Vana ei jäljendata – tekkinud on uut palverändu loov trend, mille sisu ei pruugi enam olla religioosne.
Haapsalu Jaani koguduses toimunud konverentsi kutsusid kokku MTÜ Pirita Kloostri Sõbrad, Jaakobitee Sõprade Selts ja EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus. Üritus toimus Maarjamaa 800 teema-aasta raames.
Konverentsi avas tervitusega Eesti esimene palverännuteadlane dr Tiina Sepp, ettekannetega esinesisd dr Ingmar Kurg, Kristi Märk, dr Darius Liutikas, dr Aldur Vunk ja Ülla Paras. Isiklikke kogemusi jagasid kogenud rändurid Maarika Traat, Andres Mõttus, Lagle Parek ja Jane Vain, toimusid töötoad. Õhtu lõpetas ühine rännak Haapsalu piisopilinnuses ning vesper Maarja kabelis. Päeva sidus tervikuks vikaarõpetaja Kristel Engman.
“Modernism lõi kõikuma ja postmodernismis muutusid paljud asjad võimalikuks. Alanud on palverännu paradigma – caminiseerimine. Selle järgi joondub kultuur, reklaam, turism, noor ja vana: tuleb minna, tuleb teha, kõik lähevad. Palveränd on igatsus parema maailma järele.” I. Kurg
“Santiagos elades osalesin ülemaailmsel turismi ja palverännu teemalisel konverentsil 1st UNWTO International Congress on Tourism & Pilgrimages, kuhu olid kokku tulnud rohkem kui 20 riigi esindajad, et rääkida maailma pühapaikadega seotud trendidest, toetavate teenuste võrgustikest, väljakutsetest ja võimalikest ühistest lahendustest.” K. Märk
“Palveränd on viis väljendada oma väärtusi ja identiteeti. Leedus on populaarsed nii paavst Johannes Paulus II rännutee, Jaakobi kirikute rännutee, Neitsi Maarjaga seotud paigad , ristiteed, kui ka Merkine püramiid ja mõned vanade uskumustega seotud loodusobjektid. Samuti Leedust väljuv palveränd Santiago de Compostelasse ”. D. Liutikas
Ajaloolistest Maarjamaa palverännakutest tegi ettekande A. Vunk. Tänapäevased Eesti palverännuteed on kiirelt arenemas. Ühe raja on kaardistanud Pirita Kloostri Sõbrad, kes Lagle Pareki sõnul on infot pidevalt lisamas ja täiustamas. Jaakobitee Sõprade Selts on läbi kõndinud ja tahavad avada Eestis raja Tallinnast Läti piirini, suunaga Santiago de Compostelasse. Kuna täna veel infrastruktuur öömajade ja toidukohtade osas puudub, peab palverändur olema loov ning vajadusel toitu kaasas kandma. Info osas on avatud 2 kodulehte: http://www.palverand.ee/ ja http://camino.ee/ ning Facebooki kommuun Eesti Jaakobitee palverändurid.